Koju jõudes vaatasin pakki lähemalt, et leida tootja kontakte. Mõtlesin õhinal, et uurin, kas pakutakse ka muid soodsaid ning mahedaid loomatoite.

Alles pakki pikemalt silmitsedes tekkisid minus esimesed kahtlused, kas ma pole mitte kavala müüginipi või karmimalt öeldes rohepesu õnge langenud. Tavaliselt leiab mahekauba pakendilt ka kontrollkoodi ja mõne mahetootmisele viitava logo, enamasti kas Eesti siseriikliku või EL mahelogo. Caramira heinal polnud aga kumbagi. Pakil ilutses vaid nimetus „mahe“ ja selgitus, et hein pärineb Eesti loodusest.

Võtsin arvutis lahti Caramira loomatoitusid pakkuva veebipoe ja asusin lisainfot otsima. Paraku ei leidnud ma mahepõllumajandusele ka sealt viiteid. Mu kahtlused aina süvenesid.

Otsustasin helistada heinapakilt leitud infonumbrile. „Ei, tegemist ei ole mahedalt kasvatatud heinaga. Me kasutame sõna „mahe“ omadussõnana,“ sain vastuseks. Uurisin hämmeldunult, kas selline märgistamine pole mitte tarbijaid eksitav, mille peale vastati, et toote nimevalik on Veterinaar- ja Toiduametiga kooskõlastatud.

Saadud vastus mind ei rahuldanud, vaid tekitas küsimusi juurde, sest sõna „mahe“ kasutamine on minu teada olnud aastaid Euroopa Liidu määrusega rangelt piiritletud. Et oma kahtlustele kinnitust saada, võtsin ühendust Piret Rajasaluga Veterinaar- ja Toiduametist, kes selgitas, et maheheinaks tohib nimetada vaid mahepõllumajanduse põhimõtteid järgides kasvatatud heina.

Helistasin Caramira loomatoidupoodi tagasi ja jagasin saadud teadmisi. Kahjuks ei õnnestunud mul eilse päeva jooksul saada heinamüüja kinnitust, et ettevõte muudab ära eksitava tootenimetuse.

Arvan, et eksitav sõna „mahe“ on teadlikult Caramira toote nimesse lisatud, sest maitseomadusi on inimesel loomatoidu juures üsna keeruline kirjeldada. Inimene reeglina ju heina ei söö.

Pildistas Katrin Lipp, www.Bioneer.ee

Küsime nõu eksperdilt

Bioneeri toimetaja küsimustele vastas Veterinaar- ja Toiduameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo juhataja Piret Rajasalu.

Kui näriliste heina pakendile on kirjutatud "Caramira mahe hein", aga tegemist ei ole mahetootega, kas seda tootenimetust võib lugeda tarbija eksitamiseks?

Mahepõllumajandusele viitavalt märgistamiseks nimetatakse pakendil, saatedokumentidel, müügikohas esitatud viidet toote mahepõllumajanduslikule päritolule.

Viide mahepõllumajanduslikule päritolule saab olla sõnaline, kui kasutatakse lühendeid mahe-, öko-, eco-, bio-, luomu- või teisi Euroopa nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 lisas toodud mõisteid – organic, biologico, luonnonmukainen jne. Võib kasutada ka kirjet, et toode on toodetud mahepõllumajanduslikul tootmisviisil. Viide tohib olla ka märgiline, kui kasutatakse mahepõllumajandusele viitavat logo.

Teie toodud näide „Caramira mahe hein“ viitab, et tegemist on mahedalt toodetud heinaga. Mahedale viitamisel ei tehta vahet kokku või lahku kirjutatud sõnade osas, seega nii „mahekartul“ kui „mahe kartul“ loetakse mahepõllumajandusele viitavalt märgistatuks.

Kuna sõnaga mahe võib iseloomustada eesti keeles ka näiteks maitseomadusi, siis võib leida pakenditelt väljendeid „maheda maitseline“ või „maitselt mahe“. Maitseomadustele viitamine peab olema tarbijale üheselt ja arusaadavalt mõistetav ja sellisel puhul ei ole tegemist mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud tootega.

Kui tarbijal tekib kahtlus, kas üks või teine tootja on ikka mahepõllumajanduslik tootja, siis kuidas on seda kõige õigem kontrollida? Mida tarbija tegema peaks?

Kui tekib kahtlus, kas üks või teine tootja on mahepõllumajanduslik tootja, siis saab abi Eesti mahepõllumajanduse registrist. Kõikide Eesti mahetootjate ning mahepõllumajanduslike toodete ettevalmistamisega tegelevate isikute andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse. Register on kättesaadav Põllumajandusameti koduleheküljel: www.pma.agri.ee

Kuidas on kõige õigem mahetoodet tuvastada?

Mahedalt märgistada tohib toodet vaid siis, kui toote valmistaja või pakendaja kuulub kontrollsüsteemi. Tõestamaks, et toote valmistaja või pakendaja on kontrollitud, esitatakse pakendi märgistusel järelevalveasutuse või kontrollorgani kood. Koodi peab kasutama nii Euroopa Liidus toodetud kui kolmandatest maadest sisse toodud toodetel. Lisaks võib leida toodetelt mahelogosid. 

TÄIENDATUD 10. veebruaril kell 11:15.

Bioneeri toimetuse postkasti saabus Caramira OÜ esindaja Monika Sulengo selgitus, mille toome heal meelel lugejateni.

Monika Sulengo: "Kui me selle tootega turule tulime, siis enne tootele nime panemist kooskõlastasime suuliselt selle Veterinaarameti ametnikuga. Tema sõnade kohaselt ei või olla toote nimeks “mahehein” (ehk sõna kokku kirjutatud), kuna see viitab mahetoodangule ja sel juhul peaks tootja olema teatud registris arvele võetud. Kui aga kirjutada kaks sõna lahku (“mahe hein”), siis selline kirjutusviis on lubatud, sest see viitab heina maitsele, mis meie mõte ju oligi. Kahjuks ei suuda me tõestada, et heina maitse mahe on, sest ise heina ei söö ja loomad ei räägi.

Selle loo põhjal tundub mulle, et niipalju kui on ametnikke on ka erinavaid määruste tõlgendusi. Meie, kaupmehe seisukohast vaadatuna, pakume inimestele toodet, millel on turul nõudlus. Ja nõudlus sel hetkel oli Eesti heina järele. Kui Veterinaar- ja Toiduamet ütles, et nimi on sobilk, siis selline nimi tootele ka sai.

Kui nüüd on ameti seisukoht, et see nimi siiski ei ole tootele sobilik, eks me siis muudame selle nime ära, sest Caramira OÜ ei soovi kindlasti seadust rikkuda. Meil ei ole vahet, kas kasutatav omadussõna nimes on “armas", "ilus", "tore", "roheline", "lõhnav", "meeldiv", "mahe" vms.”

Meie müüme siiski toodet ning nimes oleva omadussõna ümber paanika tekitamine on põhjendamatu ja otsitud. Meile tuleb suure üllatusena, milleks nii tühisest asjast nii suurt probleemi tehakse?"

Bioneeri kommentaar: "Ei tahaks uskuda, et tootja, kes turustab põllumajandussaadust pole midagi kuulnud mahepõllundusest. Toote juures, mida maitsta ei saa, pole mõtet ka maitseomadust rõhutada. Caramira OÜ peaks kindlasti ära muutma tarbijaid eksitava nimetuse."