Vabatahtlik tegevus Eestis muutub teadlikumaks ja nähtavamaks
Poliitikauuringute Keskus Praxis tutvustab täna regionaalministri tellimusel ja erinevate osapoolte koostöös valminud vabatahtliku tegevuse kommunikatsioonistrateegiat. Strateegia eesmärk on suurendada elanikkonna teadlikkust vabatahtlikuna osalemise võimalustest ja kasust nii vabatahtlikule, vabaühendusele kui ka laiemalt ühiskonnale.
Linnade tekkele pani aluse põllumajandusliku tootlikkuse tõus, tänu millele ei pidanud osa rahvast enam toidu eest hoolitsema. Algselt oli linnadel eelkõige kaitsefunktsioon, edaspidi koondusid sinna käsitöö ja kaubandus, mis aitasid kaasa transpordi arengule.
Loe edasi...11. aprillil allkirjastasid 19 organisatsiooni MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku asutamislepingu. Sotsiaalse ettevõtluse valdkond on kiirelt kasvav ja arenev ning ühiskonda positiivselt mõjutav, seetõttu leiti asutamiskoosolekul ühiselt, et tegemist võib olla algusega järgneva kümnendi suurimale eduloole.
90ndate keskel oli selge, et digiajastu jõuab ka entsüklopeedia kirjastamise ärisse. Ja tolleaegne pea konkurentsitu hiiglane Microsoft otsustas sellest teha suure äri.
Varjupaikade MTÜ pakub võimalust hakata loomadele veebiperemeheks. Veebiperemeheks on võimalik hakata nii eraisikutel, firmadel kui ka sõpruskondadel või grupil töökaaslastel, kes võtavad omale virtuaalse lemmiku ja toetavad teda annetusi tehes ning võimalusel tulevad ka varjupaika kohale oma lemmikuga aega veetma, kuni loom leiab endale päriskodu.
Loe edasi...2011. aastal jätkus viiendat aastat Eesti veondusettevõtete teenindatud sõitjate arvu vähenemine, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas seda sõitjate vähenemine linnaliinidel. Kaubavedu suurenes varasema aastaga võrreldes.
Streik ja toetusstreik on teemad, mis viimastel nädalatel ohtralt käsitlemist on leidnud. Samas ei ole streik, kui mõjutusvahend oma töötingimuste parandamise nõudmiseks töösuhetes, Eestis just laialdast kasutamist leidnud. Seetõttu on teema paljudele võõras ning tekitab palju küsimusi. Järgnevalt toob Bioneer oma lugejateni Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud streigiõiguse kohta käivad kõige olulisemad küsimused-vastused.
7.–9. märtsil kavandatav haridustöötajate streik mõjutab töötasu nii streikijatel kui ka streigi tõttu töölt puuduvatel lapsevanematel. Tööinspektsiooni juristid selgitavad, millistest seadustest tuleks lähtuda palga maksmisel.
Linnalabor on sõltumatu üksus, mis tegeleb linnaruumi mõtestamise ja erinevate sekkumisvahendite loomise ning katsetamisega. Linn ja selle puutepunktid on meie mängumaa.
Loe edasi...Täna avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt teab 90% eestlastest, et õnnetuse korral tuleb helistada üldisele hädaabinumbrile 112, kuid vaid kolmandik on kursis sellega, et sama number kehtib kõikjal ELis ja ka mujal Euroopas.
Boikottidel on olnud täita oluline roll tarbijate aktivismis, sest need sümboliseerivad tarbimise negatiivsete aspektide tagasilükkamist. Boikott on saanud nime kapten Boycotti järgi Iirimal, kelle vastu asusid 1880. aastal võitlusesse maata Iiri talupojad.
Kuidas luua jätkusuutlikke organisatsioone, arukamaid tooteid ja koostoimimise viise? Üks võimalus mõtete ammutamiseks, on õppida emakese looduse toimivate mudelite pealt.
Täna algab aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta, millele annab avalöögi Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu eesistujariigi Taani korraldatud kahepäevane konverents Kopenhaagenis. Euroopa aasta eesmärk on suurendada teadlikkust aktiivsena vananemise kohta, eelkõige eakate tööhõive, ühiskonnas osalemise ja iseseisva elu valdkonnas. Euroopa aasta julgustab sidusrühmasid ja poliitikakujundajaid sätestama nendes valdkondades kohustusi ja rakendama konkreetseid abinõusid.
Jaanuari esimesel nädalal said 75 Shianda küla last Lääne-Keenias endale uue koolivormi, sandaalid ja muu vajaliku, et alustada või jätkata oma kooliteed. Üritus õnnestus tänu eestlastele, kes toetavad nii põhikoolilapsi, keskkooli õpilasi, kui ka neid, kes peavad minema erikooli füüsilise puude tõttu.
Mulle on alati meeldinud mõte, et riik ei ole mitte pelgalt koht elamiseks, vaid see on suur süsteem, mis otsib tasakaalu kodanike heaolu, elukeskkonna säilimise ja majandusliku jätkusuutlikkuse vahel. Riik on midagi enamat, kui masinavärk, kus ühel on õigused ja teisel kohustused.
28.novembrist–9.detsembrini toimus Durbanis, Lõuna-Aafrikas ÜRO kliimamuutuste konverents, millel osalesid 195 ÜRO liikmesriigi esindajad ja 15-liikmeline Euroopa Parlamendi delegatsioon. Pärast kaht nädalat toimunud läbirääkimisi jõuti kokkuleppeni pikendada kasvuhoonegaaside õhku paiskamist reguleerivat Kyoto protokolli ja töötada välja kõiki riike hõlmav õiguslikult siduv lepe, mis peaks valmima aastaks 2015 ning jõustuma 2020. Viimane oli Euroopa Liidu üks peamisi strateegilisi ettepanekuid vähendamaks kasvuhoonegaaside emissioone. Lisaks otsustati viia ellu nn „roheline kliimafond“ (Green Climate Fund) vaesemate riikide keskkonnasõbralikuma arengu rahaliseks toetamiseks.
10. detsembril õppisid Eesti Energia algatatud ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM Lõuna-Eesti noorte projektimeeskonnad, milles peitub meeskonnatöö väärtus ja kuidas oma meeskonda parimal viisil projekti elluviimiseks rakendada.
20. sajandi alguses, kui inimkonna rahvaarv lähenes tempokalt kahele miljardile, oli maailmas kokku 11 linna, mille elanikke oli rohkem kui miljon. Vaid pool sajandit hiljem oli inimesi peaaegu miljardi jagu rohkem ja miljonilinnade arv küündis 80-ni. 1990. aastal oli maakeral elanikke juba üle viie miljardi ning vähemalt miljonit inimest koondavate linnade arvuks oli 276. Aastatuhande vahetusel, kui maakera elanikkonna suurus oli ületanud kuue miljardi piiri, oli miljonilinnu ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. Tegemist on protsessiga, mida kutsutakse urbaniseerumiseks ehk linnastumiseks.
Tallinna Sotsiaaltöö Keskus korraldas Tallinnas peavarjuta ja koduta inimeste hulgas küsitluse, mille eesmärgiks oli saada ülevaade kodutuse põhjustest, kodutuse ulatusest ja struktuurist.
Eestis on umbes 1500 last, kelle vanemad on loobunud nende kasvatamisest. Põhjuseid on mitmeid: olgu see siis meelemürk, mis hägustab täiskasvanu vastutustunnet; haigus, mis ei võimalda oma last hooldada või õnnetused, mis on võtnud lastelt vanemad. Ükskõik, milline see põhjus ka on, ei ole laps selles süüdi ja tema ei saa vastutada täiskasvanute tegude eest. Kui laps on ilma jäänud oma vanemate hoolitsusest, siis hingehaavad on visad paranema ja lapsed vajavad järjepidevat toetust.
Otsi antud rubriigist













