Aafrikas ja Eestis permakultuuriga kohtumas
Permakultuur on mõiste, mis üha enam vaatab lugejatele vastu ajalehtede ja ajakirjade veergudelt, leiab kajastamist teleekraanil ja poeb pisitasa inimeste teadvusse. Need, kes tunnevad sügavamat huvi maalähedase eluviisi ja keskkonnaga harmoonias elamise vastu, ilmselt teavad, mida mõiste „permakultuur“ endast kujutab.
Linnast ära kolinud, maale looduslähedasemat elu ning lastele puhtamat kasvukeskkonda otsima läinud peresid on Eestis sadu. Vähesed neist on kolinud juba visandatud ja kindlale nägemusele tuginedes rajatud kogukonda või rajavad säärast kogukonda eesmärgistatult ja sihipäraselt ise.
2010. aasta augusti keskpaigas istusid veerandsada talgulist Harjumaal Kurglas põhupakkide otsas ja ootasid juhiseid töödega alustamiseks – Heiko ja Erin Vainsalu alustasid oma kodu ehitamist. Pool aastat hiljem, pärast seitset talgut, kolisid Heiko ja Erin koos lastega majja sisse.
Loe edasi...Viimase 50 aastaga on inimkonna toitumisharjumused tänu transpordi arengule muutunud rohkem kui 10 000 aasta jooksul enne seda. Meil on aastaringselt ligipääs odavale värskele toidule, mis tuuakse kohale kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. See mõjub laastavalt keskkonnale ning muudab kohaliku põllumehe konkurentsivõimetuks.
Loe edasi...Kogukondasid on väga erinevaid - suuremaid ja väiksemaid, linnas ja maal elavaid, tihedasti koos ja hajusalt elavaid jne. Ühest kogukonna majandusmudelit ei ole, kuid kogukondlikult üles ehitatud majanduse põhimõtetest saab rääkida, kuna kogukondadel on ühised põhiväärtused.
Loe edasi...Sel kevad-talvel külastas Ingrid Vooglaid Kreetat ja sealset Milia ökoküla. Esimese artikli Milia ökokülast avaldas Bioneer tänavu kevadel. Seekordses artiklis toob autor kokkuvõtlikult ära intervjuu Milia külaga 15 aastat seotud olnud Tassosega, kellega räägiti peamiselt küla majanduslikust toimimisest.
Loe edasi...Olen alati leidnud Sänna maasikaväljade vahel puuonnis mediteerides või Kadiga vabastavat hingamist tehes just need vastused ja hingerahu, mida olen sel hetkel kõige enam vajanud.
Loe edasi...Ajal kui Eesti oma talguprojekt Teeme ära! sirutab oma abivalmid vabatahtlike võrgustikud üle terve maailma, ei tule kahjuks ka Bioneer.ee lugejatele üle korrata miks ja kuidas „rohelise“ priitahtlikuna igaüks midagi ära teha saab.
Loe edasi...Pahkla Camphilli küla ootab endale appi hakkajaid vabatahtlikke, kes kogukonnaga liituksid ning perekondlikus õhkkonnas oskustele vastavaid ülesandeid täita aitaksid. Seni on külas abiks käinud mitmeid priitahtlikke välismaalt, kes on omavahel suhtlemiseks loonud lausa eraldi Facebooki lehe. Siitsamast Eestist pole aga ükski vabatahtlik seni teed Pahkla Camphilli külani veel leidnud. Selle põhjuste üle mõtiskles ja küla elu-olu tutvustas Bioneerile Katarina Seeherr.
Tamera ökoküla on eksperiment eesmärgiga leida lahendusi globaalsetele probleemidele ja töötada välja uus rahukultuuril põhinev tulevikumudel. Keskkonnaprobleeme nähakse siin inimese sisekriisi peegeldusena, ja seega peitub ka kriisi lahendamise võti inimestes endis ja nende suhtes ümbritsevaga.
Loe edasi...Sel suvel toimub Eestimaal juba viies ökokogukondade kokkutulek. See tore traditsioon sai alguse 2006. aastal Lilleorus, kui toimus esimene kokkutulek ja veidi hiljem ökokogukondade ühenduse asutamine.
Läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele.
Loe edasi...
Natuke üle aasta tagasi otsustasime külastada ühel Põhja-Šotimaa poolsaarel asuvas väikeses külas tegutsevat väiketuulikute iseehitamise guru – Hugh Piggott´i. Võimalus õppida Hugh käe all, selle väikese šoti küla elu tundmaõppimine ning veendumine selles, et on võimalik luua inimese ja looduse vahelist tõhusalt toimivat kooslust motiveerisid meid korraldama sellel suvel samalaadset kursust Eestis Vana-Vigalas, kirjutasid Bioneerile MTÜ Samsaara tuulikuhuvilistest eestvedajad.
Loe edasi...Olen alates 2009. aasta aprillist 6 korda käinud Havail, Big Islandil. Iga kord on eelmisest erinev ja üllatav.
TLÜ Kirjastuses välja antud Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas on avatud intervjuudel ja etnograafial põhinev kollektiivmonograafiaga ökokogukondadest Eestis. Artiklites, kus autorid analüüsivad fenomeni erinevateid külgi –sotsiaalset liikumist, ideoloogiat, intiimsust, lastekasvatust ja haridust, uusi soorolle ja muud – räägivad ökokogukondlased oma unistustest, tõekspidamistes ja kogemustest.
„Ökokogukond – mis see on?“ Seda küsimust võib viimasel ajal päris tihti kuulda, kuna eesti keeles on selline termin üpris värske ning vajab lahti seletamist. Mõistmiseks on aga tarvis konteksti ning ökokogukondade puhul on selleks globaalsed muutused.
Loe edasi...Agnes Altmets kaitses 2011. aastal Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudis bakalaureusetööd, milles ta uuris ökoettevõtjate väärtushinnanguid. Toome Agnese kokkuvõtte sellest põnevast tööst ka meie lugejateni.
Loe edasi...Parast 30 aasta pikkust eemalolekut kodumaalt tundis Blondel Shirley-Atwater, et soovib kolida tagasi Jamaikale oma juurte juurde. Laks aga nii, et sellest kolimisest sundis terve okokula - The Source Farm.
Loe edasi...Milia on taastatud traditsiooniline küla Kreeta saarel. Olles igast küljest piiratud kõrgete mägedega ja kaetud Kreetale ebatavaliselt laia valiku taimedega, tundub Milia paradiisisaarena.
Otsi antud rubriigist
