Foto: wikipedia

Püügikeelu eesmärk on lasta lõhel ja meriforellil rahulikult kudeda kaladele kõige peamisel sigimisajal, kui nad hakkavad kogunema kärestikele pesa ehitamiseks ja marja heitmiseks.

Püügikeeld ei rakendu Narva ja Jägala jõele, kus praegu lõhele ja meriforellile sobilikud koelmualad puuduvad või on kättesaamatud ning seetõttu looduslikku paljunemist nendes jõgedes ei toimu. Nendes jõgedes lubatakse harrastuspüügil kunagi sinna püügivaru loomise eesmärgil asustatud ja nüüd jõkke naasvaid kalu püüda, soetades selleks spetsiaalse kalastuskaardi..

Teistes jõgedes on lõhepüük keelatud 1. septembrist 30. novembrini.

Lisainfot erinevate püügipiirangute ja kalastuskaartide väljastamise kohta saab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee.

Ilma püügiõiguseta püügi eest näeb seadus ette rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut.

Keskkonnainspektsioon teeb plaanilist järelevalvet kõigil veekogudel, võttes suurema tähelepanu alla tähtsamad lõhejõed. Sealjuures teeb inspektsioon koostööd ka teiste järelevalveasutustega.