Autor: Edith Soosaar, Bioneeri vabatahtlik kaasautor / Katrin Lipp, www.bioneer.ee toimetaja

1. Ülepüük

Kalu püütakse liiga palju või liiga raiskavalt (näiteks põhja traalimine). 

Mida sina saad lahendamiseks ära teha?

• Loobu kala söömisest.

• Ole teadlik tarbija.

• Tea, kust on pärit sinu mereannid, kuidas nad on püütud.

• Vali oma mereannid võimalikult madalal toiduahelas (väikesed kalad, vetikad), kuigi ka see ei ole alati lahendus.

Loe teema kohta lisaks:

• Läänemere seisukord

• Krevette mitte süües kaitseme elurikkust

• Millist kala süüa ja millist mitte

2. Ookeanide happeliseks muutumine

Probleem on tingitud suurenenud CO₂ kontsentratsioonist atmosfääris, mille tulemusena imendub suurem hulk seda gaasi ka veepinnalt ookeani. Tulemuseks on ookeanide happeliseks muutumine kiirusel, millega ökosüsteem ei saa toime tulla. See omakorda põhjustab paljude liikide väljasuremist. Ohus on näiteks kalad, korallid ja teised organismid, kes ei suuda piisavalt kiiresti ümber kohaneda.

Loe teema kohta lisak:

• Saa teada, milline on sinu süsiniku jalajälg ja vähenda seda.

• Maailmamere veetaseme tõus ja ookeanide hapestumine

• Seitse keskkonnaprobleemi, mis on osutunud arvatust suuremaks

3. Plastikureostus

Maailmameredes hulbivad juba suured plastikusaared.

Mida sina saad sina selle probleemi vähendamiseks ära teha?

• Kasuta võimalikult vähe plastikut.

• Kasutatud pakendid saada ümber töötlemisse mitte prügimäele.

• Osale (või korralda) prügi korjamistel, ranna puhastamistel jne.

• Kui käid metsas, siis võta sealt kaasa ka teiste poolt maha jäetud prügi.

Loe teema kohta lisaks:

• Kuhu kaob Atlandi ookeani sattunud plastik?

• Plastik ookeanis tabab meres elavaid organisme kahekordse hoobina

• Milline poekott valida?

• Vaikse ookeani prügisaare pindala kasvab jõudsalt

4. Surnud tsoonid meres

Need on tsoonid, kus vaba hapniku tase on väga madal või nullis. Selle tulemuseks on suured piirkonnad, kus sisuliselt elu on lakanud. Üheks põhjustajaks merede üleväetamine (põllumajandus reostus, kanalisatsioon jne).

Liigikoosluse mitmekesisus maal võimaldaks vähendada või elimineerida vajaduse väetiste järgi aitaks seda probleemi vähendada.

Igapäevases elus saame me ise kasutada vähem fosfaatidega pesuvahendeid. Parem on valida fosfaadivabad, biolagunevad jms pesuvahendid.

Loe teema kohta lisaks:

• Edasimüüjad müüvad tooteid, mis põhjustavad Läänemere eutrofeerumist

• Eestimaa Looduse Fondi eutrofeerumiseksperdi hinnangul toetab Eesti reostamist riigi maine hinnaga

5. Suurkiskjate püük

Haid püütakse kinni, lõigatakse nende uimed ära (supi jaoks) ning seejärel visatakse vigastatud haid tagasi merre surema. Selline toiduahela tipus oleva kiskja hävitamine viib toiduahela tasakaalust välja. Tulemuseks on madalamal astmel oleva kiskja piiramatu paljunemine, mille tagajärjed toiduahela madalamatele lülidele on katastroofilised.

Haid on suurkiskjad, kes saavad järglasi üsna harva ning seega on nende populatsioon väga tundlik ülepüügile.

Loe teema kohta lisaks:

• Juss uurib bioloogilist mitmekesisust

• Bioloogiline mitmekesisus on taastumatu loodusvara

6. Korallrahude hävimine

Selle põhjuseks peetakse kliimamuutuseid. Korallrifid on elupaigaks suurele hulgale väiksematele kaladele, kellest omakorda sõltub nii suuremate kalade kui ka inimeste toitumine.

Loe teema kohta lisaks:

• Korallrifid võivad olla hukule määratud

7. Elavhõbeda kuhjumine toiduahelas

Elavhõbe tuleb peamiselt kivisöel töötavatest elektrijaamadest. Väikestes kogustes elavhõbedat koguneb toiduahela alumises osas, kuid see kuhjub ning toiduahela tipus olevates liikides on elavhõbeda sisaldus juba hirmuäratavalt suur.

Loe teema kohta lisaks:

• Elavhõbedast Läänemeres

---

Artikkel ilmus Bioneeri e-õppes. Loe tasuta e-õppest kindlasti teema kohta lisaks ka lugejate välja pakutud ideid! E-õppe lugemiseks registreeri ennast e-õppe kasutajaks. Need lugejad, kes on juba registreerunud, peavad ainult e-õppesse sisse logima.

Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õpe saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.