Eesti Orhideekaitse Klubi valis välja 2012. aasta orhidee, kelleks on Eesti mõlemad käokeele perekonna esindajad: kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), mida tuntakse ka rahvapärase nimega ööviiul, ja rohekas käokeel (Platanthera chlorantha).

2. veebruaril möödub 41 aastat sellest, kui 1971. aastal Iraani linnas Ramsaris sõlmiti rahvusvaheline looduskaitselepe märgalade kaitseks. Eestis toimub selle päeva tähistamiseks mitmeid üritusi.

Euroopa Komisjon ja Eesti Roheline Liikumine kutsuvad õpetajaid ja õpilasi osa võtma energiatõhususe propageerimise konkursist U4Energy, mis kestab kuni 16. maini.

Muinsuskaitseamet teatas, et keeldub arheoloogiamälestiseks tunnistatud Maardu hiiemetsa piire laiendamast, kuna amet tegelevat üksnes inimtegevuse tulemusel tekkinud materiaalse kultuuripärandi säilitamise ja kaitsega. Ometigi jäeti jätkuvalt kaitse alla hiiemetsa 6,2 hektari suurune ala, kus pole samuti tuvastatud materiaalset kultuuripärandit.

19. jaanuaril kuulutatakse Estonia kontserdisaalis Villu Veski juubelikontserdil pidulikult välja fotovõistlus „Looduse Aasta Foto 2012“. Ka tänavu kutsuvad Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea Pank kõiki loodusfotohuvilisi osalema.

Tallinna linnavalitsus määrab kohanimed Haabersti linnaosas paiknevatele metsadele, rabadele ja randadele, teatas Raepress.

Seoses tugeva sügistormiga palub Eestimaa Loomakaitse Liit loomaomanikke hoida vähemalt öisel ajal koerad-kassid siseruumides. Maainimesed peaksid mõtlema ka lautades elavatele põllumajandusloomadele.

Üle kogu maailma igal aastal toodetud plastidest umbes kümnendik jõuab lõpuks suurde merre. Umbes 30 protsenti plastsodist jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani või Atlandi ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.

11. novembril teatati keskkonnainspektsioonile, et Kiviõlis on vigastatud kakk. Kohale sõitnud keskkonnaameti tehnik Avo Matsiselts leidiski Kraavi tänavalt lumekaku, keda kimbutasid varesed.

8800 ehk enam kui kaks kolmandikku kõigist Eesti kuuendate klasside õpilastest koos õpetajatega kasutas võimalust osaleda RMK korraldatud õppeprogrammil “Kohtume metsas!”.

Hiljuti Tartu Ülikoolis kaitstud Katrin Rosenvaldi doktoritöö selgitas tegureid, mis mõjutavad arukase imijuurte ehitust ja risosfääriprotsesse. Põhieesmärk oli uurida, kuidas arukase juured kohanevad erinevate keskkonnaoludega ning kuidas mõjutab seda puu vanus. Töö aitab muuhulgas prognoosida maakasutuse mõju puistutele.

Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogilist mitmekesisust kutsutakse ka biodiversiteediks, biomitmekesisuseks, elustiku mitmekesisuseks, looduslikuks mitmekesisuseks ja elurikkuseks.

15. oktoobrist kuni 15. novembrini on keelatud lõhe ja meriforelli püük lõhejõgedel, milleks on Pirita, Selja, Purtse, Valgejõgi ja Vääna jõgi, kus seni oli püük lubatud kalastuskaardi alusel.

Ookeanide olukorda mõjutavad seitse olulist põhjust. Kas Sina tead, mis need põhjused on?

31. augustil kaitses Liis Marmor Tartu Ülikoolis doktoritöö “Epifüütsete samblike ökoloogia ja bioindikatsiooniline väärtus seoses õhusaaste ja metsa järjepidevusega”. Töös uuritakse, kuidas kasutada samblikke bioindikaatoritena: hinnata nende põhjal keskkonnaseisundit.

16. maist kuni 1. septembrini toimus võõrliikide ülesmärkimise kampaania loodusvaatluste andmebaasi. Keskkonnateabe Keskuse poolt läbi viidud kampaania tulemused on nüüdseks  selgunud.